EestiInglise

Judotreener Enno Raag

 

Judot hakkasin harrastama tudengina Tartus 1969. aastal Andres Lutsari, hiljem Riho Rannikmäe juhendamisel.

Peale ülikooli lõpetamist töötasin aastatel 1973–1979 Võru 1. Keskkoolis saksa- ja inglise keele õpetajana. Samal ajal, noore koolmeistrina, alustasin ka aktiivset treeneritööd juhendades Võru 1. Keskkooli judoringi (alates 1973. aastast). Ja just siit said judopisiku külge minu esimesed õpilased Einar Suur, Aigar Liping ja Urmas Kalda.

Harjutamine toimus Võru 1. Keskkooli võimlas tavalistel võimlemismattidel, mida tuli iga kord enne treeningut maha panna ja lapiga hoolikalt puhtaks pesta. Hiljem (1980) saime võimaluse harjutada Võru Spordikooli maadlussaalis laupäeviti ja pühapäeviti.

Nendel aegadel käis Eesti judo alles lapsekingades, võistlusi oli vähe. Judo ametlikuks algusaastaks Eestis loetakse aastat 1973, kui peeti esimesed Eesti meistrivõistlused Tallinnas.

Aastatel 1975 ja 1976 tulin spordiühingu „Jõud” meistriks kehakaalus –93 kg. Kuna n.-ö oma kodu puudus, tekkis vajadus asutada klubi ja leida sellele ruumid. 4. oktoobril 1984.a toimuski judoklubi REI asutamiskoosolek ja judosport pidi hakkama tõestama oma eluõigust teiste spordialade kõrval.

Klubi asutajaliikmed olid Henn Antson, Aare Ermel, Urmas Kalda, Rein Koha, Aleksander Kuusk, Jüri Kuusk, Aigar Liping, Mart Mürk, Kaupo Pent, Viktor Puolakainen, Enno Raag, Tiit Raag, Toomas Tasso.

Otsustati moodustada Võru Dzuudo Rahvaspordiklubi.

Tiit Raag tegi ettepaneku nimetada klubi REI klubiks. (REI tähendab kummardust, austusavaldust, rituaali jaapani keeles).

Klubi juhatus valiti neljaliikmeline: Urmas Kalda, Kaupo Pent, Viktor Puolakainen ja Enno Raag. Juhatuse esimeheks sai Enno Raag, aseesimeheks Urmas Kalda. Endise Võru MEK-i ühiselamu alla (Jüri 32a) saime keldrisaali mõõtmetega 15x5 m. Koristasime poistega prahi, MEK juhataja Jüri Lukas lasi saalile uue põranda panna ja tänu Toomas Katusini toetusele saime seinakatted, varbseinad ja kimonosid.

Selles kitsas keldriruumis toimusid judotreeningud aastatel 1984–1997. Kuna põranda alla tungis pidevalt vesi ja ruum oli rõske, siis ühel heal päeval vajuski põrand sisse ja tuli alustada uue põranda ehitamisega. Hoolimata olmeraskustest (puudus ka dussiruum) toimus keldris vilgas judotegevus. Treeningutel käis sadakond poissi ja tüdrukut. Treeneritena töötasid klubis Urmas Kalda (aastatel 1984–1990), Kaupo Pent (1984–1986), Aigar Liping (1986–1991) ja Enno Raag.

1998. aasta jaanuar tõi rõõmsa muudatuse klubiliikmetele, sest kolisime Võru Autobaasi uude dojosse (Räpina mnt 16). Esmakordselt saime võimaluse hakata harjutama judot normaalmõõtmetega tatamil. Lisaks sisustasime väikese jõusaali ning tekkis võimalus peale trenni end ka pesta! Kuni selle ajani see võimalus puudus.

Märgatavalt suurenes medalisaak noorte vabariiklikelt tiitlivõistlustelt 1997 (4), 1998 (6), 1999 (9), 2000 (9), 2001 (13), 2002 (20), 2003 (23) ja klubide karikavõistlustel II koht A-klassis.

2000. aasta lõpul kaotati judoringid Võru Huvikojast ning 2001.a 1. jaanuarist judoklubi REI iseseisvus täielikult. Klubi asus töötama lepingulistel alustel Võru linnaga. Teise treenerina asus klubis tööle Riho Lehiste, kes enne seda oli mõnda aega töötanud judoringi juhendajana Võru Huvikojas.

Seega – aastatel 1979–2000 töötas Võrus Pioneeride Majas (Huvikojas) ka judoring, ning aastast 1984 judoklubi REI. Praegu töötavad judoklubis põhikohaga treeneritena Enno Raag ja Riho Lehiste. Treeningutega on haaratud paarsada last. Lisaks Võru linnale toimuvad judotreeningud veel Antslas, Kanepis, Sulbis, Tilsis ja Pikakannus.

19. detsembril 1982. a korraldati Võrus esimesed maakonna esivõistlused judos, kus osales 21 osavõtjat. Maakonna esivõistlusi on siiamaani korraldatud igal aastal. Klubi põhiüritused on kahepäevane rahvusvaheline noorteturniir Võru Kevad (1996. aastast), Lootuste Shiai, Sõbrapäeva turniir, Maiturniir, maakonna esivõistlused noortele ja täiskasvanutele ning ühe Eesti tiitlivõistluse läbiviimine. Klubi parimad on osalenud ka rahvusvahelistel tiitlivõistlustel.

Mihkel Kõiv maadles 2002. a Ungaris Györis noorte Euroopa meistrivõistlustel, Christine Kattai 2003. a Aserbaidzaanis Bakuus noorte Euroopa meistrivõistlustel. Mihkel Kõiv tuli 2003. a Soomes Vantaas Euroopa ametiühingute CSIT juunioride meistriks nii individuaalarvestuses kui ka võistkondlikult Eesti võistkonnas. Urmas Pitsi osales 2003. a Jaapanis Osakas maailmameistrivõistlustel.

2003. aastal käidi võistlemas 11 riigis: Lätis, Leedus, Poolas, Itaalias, Valgevenes, Venemaal, Soomes, Rootsis, Ungaris, Aserbaidzaanis, Jaapanis.

Meie sõprusklubid asuvad Soomes Iisalmis ja Lahtis, Poolas Lodzis.

¤¤¤

Judo, kui spordiala on oma eluõigust tõestanud, kahtedelt olümpiamängudelt toodud medalitega (Sydney 2000 – Budõlin, Pertelson, Ateena 2004 – Pertelson). Sellele ei ole teistel suveolümpial käinutel veel midagi samaväärset vastu panna. Tahaks loota, et ka Eesti Olümpiakomitee edaspidi judokaid vastavalt nendele saavutustele ka hindab ja toetab.